FÜÜSIKALISED OHUD TOIDUS

Toidus leiduvaid võõrkehi võidakse toiduettevõtetesse tuua toormaterjalidega või satuvad nad toidu töötlemise, säilitamise ja transportimise ajal. Sõltumata sellest, et võõrkehi on väga erinevaid, on oluline, et ettevõtted oleksid teadlikud nende poolt toodetavate toitude füüsikalistest ohtudest ja hoolt tuleb kanda selle eest, et tagada füüsikaliste ohtude kõrvaldamine. Igapäevaselt tuleb kasutusele võtta meetmeid, mis maandaks füüsikaliste ohtudega seonduvaid riske (toorme, vahetoodete ja lõpptoodete adekvaatne kontroll ning käitlemine). Toidukäitlejad peavad järgima kõiki seadusandlusest ja ettevõtte sisekorrast tulenevaid reegleid ja rakendama vastavaid  ettevaatusabinõusid tagamaks,  et nad  ei põhjusta toidu  saastumist.

Võõrkehad, mis kõige sagedamini on põhjustanud tarbija kaebusi:

1. poldid, mutrid, traat, klambrid ja muud metallitükid - neid leitakse sageli pärast

    tehnohoolde- ja remonditöid;

2. papp, nöör ja polüeteen - mis sageli tekivad seoses pakkimisega;

3.  närilised, näriliste karvad, putukad, suled ja väljaheited;

4. kommipaberid ja sigaretikonid;

5. töötajatega seonduv nt. kõrvarõngad, sõrmeküüned, juuksed, nööbid, pastakaotsad, määrdunud sidemed ja plaastrid;

6. klaasitükid;

7. puhastusmaterjalid;

8. pinnud;

9. koorunud värv ja rooste jne.

Saastunud toormaterjale ei tohi toiduettevõtted vastu võtta, sest isegi pärast sorteerimist on nad sageli inimtoiduks kõlbmatud. Toitu tuleb säilitada ja kaitsta nii, et igasuguse saastumise oht oleks minimaalne. Ohtlikud ja/või mitte söödavad ained tuleb selgelt märgistada ning säilitada ohututes konteinerites ja ruumides. Tarbijatele ei tohi müüa ei tohi toitu, mis on inimese tervisele ohtlik ja ei vasta seadusandluses toidule esitatavatele nõuetele.

<< tagasi / edasi >>